E-ITSPEA 6: Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Seekord ei hakka meeletut sissejuhatust tegema. Selle nädala tekst tõi minuni nii mõnedki huvitavad faktid ning uued teadmised.

Intellektuaalomand mis toimib

Isiklikust vaatenurgast oskan ma öelda, et ärisaladused on mudelid mis toimivad hästi ning annavad ettevõtetele võimaluse rahulikult töötada ilma, et nad peaksid muretsema väärt info lekkimisest. Näen, et see on kõige elementaarsem ning loogilisem kogu süsteemist. Nagu ka tekstis oli mainitud, siis kõige parem näide sellest on Coca-Cola retsept, mida tänini teab väidetavalt vaid paar inimest.

Miks ma nii arvan? Kujuta ette olukorda, kus ärisaladuse kaitset ei eksisteeriks, ükski ettevõte ei julgeks välismaalt inimesi tööle võtta ega lasta lahti töötajaid, kes lähevad otse konkurendi juurde. Ärisaladuse kaitse annab ettevõtetele enesekindlust, et nad ei pea pidevalt muretsema selle pärast, kas nende ärikriitiline info liigub ettevõtte seinadest välja. See on selline usalduse liim, mis hoiab ärimaailma koos. Erinevalt patendist ei blokeeri ärisaladus ka kellegi teise arengut, kui konkurent suudab ise sama asja välja mõelda, siis on see täiesti lubatud. Juhul, kui see ei ole patenteeritud ;)

Intellektuaalomand mis vajab muutmist

Patent on asi, milles ma näen nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Patendi põhimõte ise ei ole halb ning ma ei ütle, et seda ei tohiks eksisteerida. Vastupidi, inimesed, kes päriselt loovad midagi revolutsioonilist, peaksid saama selle ära patenteerida ja ei peaks muretsema, et keegi nende töö ära varastab. See on aus ja õiglane. Aga probleem on selles, kuidas patendisüsteemi praktikas kuritarvitatakse.

Esiteks on suur probleem see, et ettevõtted ja isikud patenteerivad tehnoloogiat, mida veel ei eksisteerigi. Nad lihtsalt kirjutavad paberile kirjelduse millestki, mis võiks kunagi teoks saada ja siis istuvad selle patendi otsas ning ootavad, kuni keegi teine selle tegelikult loob. See ei ole enam innovatsiooni kaitsmine, see on innovatsiooni piiramine.

Teiseks, tarkvarapatentide absurdsus. Loengumaterjalides oli välja toodud hea näide, kuidas USA-s on patenteeritud hiire topeltklõps, hiirega lohistamine ja isegi krediitkaardi võrgus kasutamise idee. Õnneks Euroopas on hetkel asjad paremad, aga tuleb välja, et surve selle muutmiseks ei ole kuhugi kadunud.

Kolmandaks on patendisüsteem muutunud suurfirmade relvaks väikeste tegijate vastu. Suurtel ettevõtetel on hiiglaslikud patendiportfellid ja nad kasutavad neid selleks, et väiksemaid konkurente turult eemaldada. Kahe suurfirma vahel see tavaliselt ei toimi, sest mõlemal on olemas oma patendiportfell ja nad sõlmivad tihtipeale omavahel vastastikuse mittetorkimise lepingu. Aga väiksematel ettevõtetel ja startupidel sellist kaitsekilpi ei ole.

Viited: 

- E-ITSPEA 6: Arvutid ja paragrahvid I – tants intellektuaalomandi ümber.