E-ITSPEA 1: Noppeid IT ajaloost

Mis tekitas tõelise revoluutsiooni IT-maastikul?

Minu hinnangul oli transistor see tehnoloogia, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul. 1947. aastal lõid kolm Bell Labsi teadlast esimese töötava transistori. See kompaktne seade asendas varasemad vaakumtorud, mis olid suured, energiakulukad ja läksid tihti katki. 

Transistor tegi sama töö, aga oli kordades väiksem, odavam ja töökindlam. Sellest kasvas välja ahelreaktsioon – 1958. aastal leiutati esimene integraalskeem, sealt edasi tulid protsessorid ja lõpuks personaalarvutid. Ilma transistorita oleksid arvutid ilmselt jäänud sõjaväe ja laborite pärusmaaks. 

Tänapäeval sisaldavad mikrokiibid miljardeid transistore ning sisuliselt iga elektrooniline seade, mida me kasutame nutitelefonist sülearvutini on transistori järeltulija. Seega näen, et transitorid on väga suureks vundamendiks meie tehnoloogilisel revolutsioonil ja kes teab, kus me oleksime, kui Bell Labsi teadlased ei oleks sellise leiutuseni jõudnud.

Kas on võimalik olla ajast liiga ees?

Vaadates IT maastiku ajalugu ja mõeldes, mis oli selline tehnoloogia või inimene, mis oli oma ajast ees, siis tuleb mulle meelde ainult üks mees ja tema leiutused, otseloomulikult me räägime Konrad Zusest, Saksa insener, kelle talenti nägid vähesed.

Z1 oli Zuse esimene arvuti, mille ta disainis 1935-1936 ning hiljem 1936-1938 ehitas selle. See oli üks esimesi vabalt programmeeritavaid arvuteid maailmas, mis kasutas Boole'i loogikat ja binaarseid ujukomaarve. Kahjuks küll peab tõdema, et Z1 teekond lõppes kiirelt, kui see leidis enda lõpu pommirünnakus 1943. Huvitav on aga see, et Zuse ehitas Z1 aastatel 1987–89 uuesti üles, kuid masin oli regulaarseks kasutamiseks liiga habras ja ebausaldusväärne. 

Kuigi Z1 oli Zuse esimene arvuti, siis Z3 oli see mis oli tõeliselt ees enda ajast. Z3 kasutas kahendsüsteemi juba 1941. aastal. Võrdluseks võin tuua siia, et ENIAC, mis käivitati 1943 USAs, sai palju kuulsamaks, kuid töötas endiselt kümnendsüsteemis.

Zuse lõi ka programeerimiskeel nimega "Plankalkül", kus olid juba olemas paljud funktsioonid, mida hiljem "esimeseks" peetud ALGOL alles aastakümneid hiljem pakkus. Aga keegi ei kasutanud Plankalküli, sest polnud masinat millel seda jooksutada. 

Kui Zuse oli enda leiutustega ajast ees, siis miks ta põrus? Siin pole süüdi mitte tehnoloogia, vaid asjaolud. Saksa armee ei näinud kasutust, sõda hävitas prototüübi ja dokumentatsiooni ning Zuse jäi lihtsalt isolatsiooni. Samal ajal said USA ja Briti projektid (ENIAC, Colossus) sõjalise rahastuse ja tähelepanu. Zuse tegi põhimõtteliselt üksi garaazis seda, mida teised tegid tervete meeskondadega ja riikliku eelarvete toel aga ilma toetuseta jäi Zuse töö lihtsalt varju. 

Seega polud probleem mitte selles, et ideed olid halvad, vaid, et maailm polud valmis neid vastu võtma. 

Piisavalt totter, et küsida "Miks?"

Üks kõige totramaid asju oli kindlasti NFT aka Non-Fungible Tokens. Inimesed investeerisid sellesse miljoneid, lihtsalt, et saada kirje blokiahelast, et see "kuulub" talle. Kuigi inimesed võisid minna netti, vaadata seda digitaalset pilti ning sellest teha nii palju koopiaid, kui soovisid. 

Üks kõige kallimaid NFT-sid mis müüdi oli "Everydays: the First 5000 Days" mille tolle hetke müügi väärtus oli 69 miljonit dollarit, mis lihtsalt kõlab minu jaoks absurdselt. 

Hetkel on NFT-de turg langenud 0 lähedale ja arvatavasti ei näe seda lähiajal sealt kõrgemale tõusma. Aga you never know, me elame maailmas, kus kõik on võimalik ning mine sa tea, üks päev võivad olla NFT "kuum" teema, kus inimesed kulutavad miljoneid, et saada endale kirje, mis annab neile tunde, et nad omavad digitaalset kunsti. IT-maailm on ikka huvitav.

Viited

• https://www.bbc.com/news/technology-30546592
• https://www.independent.co.uk/tech/nfts-crypto-currency-what-happened-b2886632.html
• https://www.imec-int.com/en/semiconductor-education-and-workforce-development/microchips/history-microchips/transistors
• https://zuse.zib.de/z1